Ülesanne 2

Motivation to perform activities of daily living in the institutionalized older adult: can a leopard change its spots?

Uuringut viis läbi Barbara Resnick , kes on USA-s Marylandi Ülikooli õenduskooli abiprofessor.

Uurimise eesmärgiks oli leida, et mis motiveerib kinnisele ravile (hooldekodusse) määratud eakaid sooritama funktsionaalseid tegevusi. Uuriti 44 eakat, kellest 37 olid naised ja 7 mehed. Keskmine vanus 88 ning keskmiselt olid eakad ravil 2,8 aastat. Osalejate kriteeriumiteks olid, et nad pidid olema võimelised rääkima oma mõtetest; olema valmis osalema selles uuringus; neil ei tohtinud olla akuutseid haigusi; pidid olema võimelised iseseisvalt tegema igapäeva toiminguid või vajasid minimaalselt abi; pidid olema võimelised meenutama ja kirjeldama igapäeva tegevusi. Uuritavad olid pärit kahest hooldekodust, mis asusid USA idarannikul. Need asutused olid sarnased demograafiliselt ning oma teenuste suhtes.

Uurimuse läbiviimiseks kasutati intervjuud, mis kestis 10- 30 minutit ning tulemuste kinnitamiseks viidi läbi kordusintervjuu. Intervjuu käigus uuriti  isiksust, tuleviku eesmärke ,uskumusi, hirme ja füüsilisi faktoreid. Küsimused keskendusid sellele kuidas osalejad olid motiveeritud iseseisvaks hakkamasaamiseks selliste toimingutega nagu pesemine, riidesse panek, liikumine. Küsiti ka, et mis takistab neid eelnevaid tegevusi tegemast. Algul intervjuu  salvestati, hiljem kirjutati sõna-sõnalt ümber.

Kokkuvõtteks leiti, et peamised asjad, mis mõjutasin motivatsiooni oli laiskus ja otsustavus. Enamus uuritavaid ütles, et on võimelised rohkem tegema, kuid tahavad lihtsamat teed minna. Leiti, et enesemotivatsioon on korrelatsioonis füüsilise aktiivsusega- mida motiveeritum on inimene, seda rohkem teeb ta ka funktsionaalseid tegevusi. 

Samuti tehti järeldus, et isiksuseomadused on keskseks mõjutajaks, kuid eesmärgid, uskumused, füüsiline vaimne olek mõjutavad samuti  motivatsiooni ja käitumist. Leiti, et ka pere ja sõprade roll on oluline-mida rohkem on toetavaid inimesi , seda rohkem pingutab ka asutuses olev eakas. Uskumused mõjutasid samuti eesmärke ja motivatsiooni läbi kultuuriliste eripärade, kogemuste, praegusest aktiivsuse ning suhtluse tervishoiutöötajatega (kahjuks enamus kogemusi oli  negatiivsed ja see pani eakaid tundma, et nad ei ole ise võimelised hakkama saama). Oli ka töötajaid, kes motiveerisid inimesi füüsilisi liigutusi tegema ning see motiveeris eakaid neid tegema. Osa uuritavatest polnud motiveeritud, sest liikumisel tekkisid valud või halb enesetunne. Kui aidata uuritavatel seada enda jaoks olulised eesmärgid ja julgustada neid, siis on eakad rohkem motiveeritud tegema funktsionaalseid tegevusi. Leitud ei olnud kahjuks seost meeleolul ja aktiivsusel ning seega tuleks seda tulevikus uurida